Karula vald asub Lõuna-Eestis, Valga maakonna kagunurgas.

Karula nimi on tekkinud ajaloo käigus esinenud saksakeelsete nimetuste - Karolle, Carroll, Carvele eestipäraseks muutmise teel.

Valla pindala on 230 km², elanike arv 1039 (01.01.2010.a. seisuga).

Valla administratiivne keskus on Lüllemäe.

Vald jaguneb 14 külaks: Kaagjärve, Karula, Kirbu, Koobassaare, Käärikmäe, Londi, Lusti, Lüllemäe, Pikkjärve, Pugritsa, Raavitsa, Rebasemõisa, Valtina ja Väheru.

Läänes on vallal ühine piir Valga linnaga, loodes ja põhjas Valgamaa Tõlliste vallaga, idas Võrumaa Antsla vallaga, lõunas ja kagus Valgamaa Taheva vallaga ning edelas ühine piir Läti Vabariigiga.

Tallinn asub ligikaudu 270 km kaugusel.

Loodus on siin Lõuna-Eestis tüüpiline, lääneosas tasasem, idaosas mosaiikne Karula kõrgustiku kuppelmaastik. Karula kõrgustiku kõrgeim tipp on Tornimägi - 137,85 m üle merepinna. Valla territooriumil asub 32 järve. 34,9 ha suurune maaliline Pikkjärv on riikliku kaitse all. Poolt valla territooriumist katavad metsad, kus elab arvukalt metslinde, metssigu, põtru, metskitsi ja väiksemaid ulukeid ning juhukülalistena ka karusid ja hunte. Looduse eripära tõttu harrastatakse siin meelsasti jahindust ja kalandust. 1993.a. moodustatud Karula rahvuspark hõlmab 50 km² valla territooriumist. Rahvuspargi keskus asub Ähijärvel.

Põhilised tegevusalad piirkonnas on metsandus, puidutöötlemine, põllumajandus, kaubandus, haridus, avalik haldus ja (maa)turism.

Vallas töötab kultuurimaja, hooldemaja ning kaks raamatukogu.

Lüllemäel tegutseb põhikool (liigilt lasteaed-põhikool), kus õpib hetkel kokku 42 last ja tegutseb kaks lasteaiarühma (üks neist Lüllemäel, teine Kaagjärves).

Karula valla kohalik omavalitsus taastati 30.jaanuaril 1992.a. Vallavolikogu on

9-liikmeline ja vallavalitsus 3-liikmeline. Karula valla koostöö- ja sõpruspartner on Bräcke Kommuun Rootsi Kuningriigis.

Karula valla vapi ja lipu kavandi valmistas kunstnik Linda Tamm. Valla vapi kolme laineharjaga hõbedane palk sümboliseerib nii kuppelmaastikku, voolavat ja lainetavat vett kui kolmelöövilist kirikut (kodakirik ehitati XV sajandil, pühitseti Neitsi Maarjale, seisab varemeis II Maailmasõjast saadik). Kolm hõbedast kuuske rohelisel foonil on mitmetähenduslikud - metsarikkuse väljendajana ja kiriku sümbolina.

Värvid: roheline - puude ja puhta looduse värv on ka igihaljuse ja pika ea sümbol;

Sinine (vapi ja lipu alumine pool) - vee ja puhta õhu värv, samuti Neitsi Maarja värv.